Muhu Hooldekeskuse SA põhikiri
Nõukogu liikmed on Anneli Tõru, Aili Ansper, Vilmar Rei, Raido Liitmäe. Nõukogu esimees Vello Runhtal.
MUHU HOOLDEKESKUSE SIHTASUTUSE PÕHIKIRI
Põhikiri on kinnitatud Sihtasutuse asutajate 27. augustil 2009.a. otsusega.
I. Üldsätted
1.1. Sihtasutuse nimi on Muhu Hooldekeskuse Sihtasutus.
1.2. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik,Saare maakond,Muhu vald.
1.3. Sihtasutuse eesmärgiks on üldhooldekoduteenuse osutamine sihtasutuse asutajate -
Muhu, Orissaare, Pöide ja Laimjala valla elanikele ning sotsiaalkeskuse teenuse osutamine.
1.4. Sihtasutus asutatakse määramata ajaks. Kui sihtasutusele antakse üle Euroopa Liidu toetuse abil soetatud vara p 1.3 näidatud avaliku teenuse osutamiseks, siis ei likvideerita sihtasutust enne 1. jaanuari 2016. a. v.a juhul kui on tagatud üleantud vara jätkuv kasutamine sellel eesmärgil vähemalt nimetatud tähtajani.
II. Sihtasutusele vara üleandmise, kasutamise ja käsutamise kord.
2.1. Sihtasutuse vara moodustub annetustest, kingitustest, pärandustest, sihtotstarbelistest eraldistest, sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamist toetavast majandustegevusest ja muudest seadusega lubatud allikatest.
2.2. Sihtasutusele üleantava vara võtab vastu juhatus, kes korraldab vara üle arvepidamist.
2.3. Sihtasutuse vara kasutamine ja käsutamine toimub seaduses ja käesolevas põhikirjas sätestatud korras.
2.4. Sihtannetusi võib sihtasutus kasutada ainult annetajamääratud otstarbeks, v.a arvatud juhul kui see osutub sihtasutusest sõltumatutel asjaoludel mõistliku aja jooksul võimatuks ja annetust pole võimalik ka annetajale tagastada.
2.5. Sihtasutus ei võta vastu seaduse, heade kommetega või tema eesmärkidega vastuolus olevaid sihtannetusi ja need tagastatakse annetajale koheselt.
III Sihtasutuse majandamise põhimõtted
3.1. Sihtasutust majandatakse isetasuvuse põhimõttel.
3.2. Üldhoooldekodu kohamaksud peavad katma kõik selle teenusega seotud kulud, k.a sanitaarremont, sisseseade ja inventari uuendamine ning amortisatsioonifondi moodustamine kapitaalremondi tarbeks. Kohamaksud viiakse isetasuvuse põhimõttega vastavusse esimesel võimalusel arvestades üldist sotsiaalset olukorda.
3.3. Üldhooldekodu kohamaksu tasuvad hoolduslepingu alusel hooldatavad, nende sugulased või kolmandad isikud.
3.4. Sotsiaalkeskuse teenuse osutamisega seotud kulud katab Muhu vald.
3.5. Erakorraliste asutajasissemaksete vajaduse korral sihtasutusele jaguneb maksekohustus asutajate vahel proportsionaalselt nende eelisõigustatud hooldekodukohtade jagunemisele
3.6. Üldhooldekodusse soovijate järjekorda peetakse eraldi kõigi asutajate ja mujalt pärit soovijate lõikes. Järjekorras on näidatud vajaliku hoolduse aste.
3.7. Asutajatest valdade elanikel on eelisõigus kasutada järgmisel arvul kohti: Muhu vald – 25, Orissaare vald - 13, Pöide vald - 7,Laimjala vald - 5.
3.8. Koha vabanemisel on selle täitmise eelisõigust omaval vallal ühe kuu vältel koha vabanemisest õigus otsustada, kellele vabanev koht anda.
3.9. Eelisõigust omaval vallal on õigus vabanenud koht broneerida oma elaniku tarbeks kuni kolmeks kuuks koha vabanemisest arvates. Juhul, kui samal ajalon järjekorras oma hooldusvajaduse poolest vabanenud kohale sobivaid muid soovijaid maksab broneeriv vald koha eest alates teisest kuust kohamaksuga võrdset broneerimistasu.
3.10. Kui eelisõigust omav vald vabanenud koha täitmist ühe kuu vältel koha vabanemisest ei otsusta, otsustab koha andmise juhatus.
IV. Sihtasutuse juhatus
4.1. Sihtasutuse igapäevast tegevust juhib ja sihtasutust esindab juhatus.
4.2. Juhatus koosneb ühest kuni kolmest liikmest. Juhatuse liikmete täpse arvu määrab kindlaks sihtasutuse nõukogu iga uue juhatuse ametisse määramisel.
4.3. Juhatus määratakse ametisse nõukogu poolt neljaks aastaks.
4.4. Kui juhatuses on üle ühe liikme, siis valivad juhatuse liikmed endi hulgast esimehe, kellel on õigus esindada sihtasutust üksinda; teised juhatuse liikmed võivad esindada sihtasutust ainult koos juhatuse esimehega.
4.5. Juhatuse liikme võib enne tähtaega tagasi kutsuda ainult mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine, võimetus sihtasutust juhtida või sihtasutuse maine või vara oluline kahjustamine.
4.6. Juhatuse liikmete tasu suuruse ja tasustamise korra määrab nõukogu juhatuse ametissemääramisel ja seda võib muuta sõltuvalt sihtasutuse majanduslikust olukorrast.
4.7. Juhatuse ülesandeks on muuhulgas:
4.7.1.sihtasutuse nimel läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise korraldamine;
4.7.2. vajalike töökohtade loomine, ametijuhiste väljatöötamine ja kehtestamine, töötajate tööle võtmine ja vabastamine ning nende töö tasustamise tingimuste kehtestamine;
4.7.3. sihtasutuse raamatupidamise korraldamine;
4.7.4.. hooldekodukoha soovijate järjekorra pidamine;
4.7.5. nõukogu poolt kehtestatud piires sihtasutuse vahendite kasutamise ja käsutamise üle otsustamine.
V. Nõukogu
5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.
5.2. Sihtasutuse nõukogusse kuulub kolm kuni viis liiget - kaks kuni neli asutajate esindajat ning vähemalt üks sotsiaalvaldkonna asjatundja.
5.3. Nõukogu koosseisu volituste tähtaeg on neli aastat.
5.4. Iga asutajal on õigus määrata ennast esindav nõukogu liige. Sotsiaalvaldkonna asjatundjast nõukogu liige määratakse asutajate ühise otsusega. Kui nõukogu liikme määramise õigust omavate ja seda kasutada soovivate asutajatearv langeb üheni, määrab viimane asutaja nõukogu kõik kolm liiget.
5.5. Asutaja võib enda poolt määratud nõukogu liikme igal ajal tagasi kutsuda põhjusest olenemata. Ühiselt määratud nõukogu liikme võib tagasi kutsuda asutajate ühise otsusega.
5.6. Nõukogu liikmetele makstakse tasu ainult konkreetsete tööülesannete täitmise eest.
Juhul kui sihtasutuse majanduslik olukord seda võimaldab, võib juhatuse poolt kehtestatud korras nõukogu liikmetele hüvitada ka sihtasutuse töös osalemisega seotud kulutusi.
5.7. Sihtasutuse nõukogu pädevusse kuulub muuhulgas:
5.7.1. hooldekodu kohatasude jt osutatavate tasuliste teenuste hindade kinnitamine;
5.7.2. juhatuse, selle töötasu ja tasustamise korra määramine;
5.7.3. sihtasutuse majandusaasta aruande ja eelarve kinnitamine;
5.7.4. otsuste tegemine ja nõusoleku andmine kinnisasjade ning registrisse kantud vallasasjade võõrandamiseks või asjaõigusega koormamiseks; samuti nõukogu poolt kehtestatud rahalist piirmäära ületavate tehingute tegemiseks;
5.7.5. sihtasutuse muudes juriidilistes isikutes osalemise otsustamine;
5.7.6. sihtannetuste annetaja poolt määratud otstarbel mõistliku aja vältel kasutamise võimatuse tuvastamine ja nende tagastamise või muul otstarbel kasutamise otsustamine;
5.7.7. sihtasutuse audiitorite ja nende tasustamise korra kindlaksmääramine.
5.8. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.
5.9. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.
5.10. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor.
5.11. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.
5.12. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest.
5.13. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab nõukogu esimehe hääl.
5.14. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed.
VI. Raamatupidamine ja kontroll
6.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus.
6.2. Sihtasutuse majandusaasta on kalendriaasta .
6.3. Sihtasutuse audiitorid määratakse ametisse nõukogu poolt igal aastal koos majandusaasta aruande kinnitamisega.
VII. Sihtasutuse põhikirja muutmine
7.1. Sihtasutuse põhikirja võib muuta ainult seaduses ettenähtud juhtudel muutunud asjaolude arvessevõtmiseks.
7.2. Sihtasutuse põhikirja võivad muuta ainult kõik asutajad ühiselt. Kõigi asutajate äralangemisel võib põhikirja muuta nõukogu.
VIII. Sihtasutuse lõpetamine
8.1. Sihtasutuse tegevus lõpetatakse asutajate otsusega, kõigi asutajate äralangemisel aga nõukogu otsusega.
8.2. Sihtasutuse likvideerijateks on juhatuse liikmed.
8.3. Sihtasutuse likvideerimisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle sihtasutuse tegevuspiirkonnas temagasarnasel eesmärgil tegutsevale sihtasutusele, mittetulundusühingule või avalik-õiguslikulejuriidilisele isikule, sh. riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele.